9.06.17

 

Roosna-Alliku valla jäätmekava 2015-2020

Roosna-Alliku valla jäätmehoolduseeskiri

 

Teade

 

AS-le Eesti Keskkonnateenused on omistatud jäätmeveo ainuõigus segaolmejäätmete kogumiseks ja vedamiseks vahemikul 01.04.2016 – 30.04.2019.

AS Eesti Keskkonnateenused esitas Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ-le 31.01.2017 teenustasude muutmise taotluse, mis kinnitati 13.04.2017 otsusega nr 2/17-1.

 

Uued teenustasud rakenduvad Ambla, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Roosna-Alliku valdades alates 01.07.2017 järgnevalt:

 

Konteineri maht   (m3)

Regulaarne tühjendus (hind ilma käibemaksuta)

Regulaarne tühjendus (hind koos  käibemaksuga 20%)

Jäätmekott kuni 0,10

1,52

1,82

kuni 0,08

1,21

1,45

kuni 0,14

2,12

2,54

kuni 0,24

2,78

3,34

kuni 0,37

3,63

4,36

kuni 0,66

4,71

5,65

kuni 0,80

5,71

6,85

Kuni 1,10

6,87

8,24

kuni 1,50

9,37

11,24

kuni 2,50

13,38

16,06

kuni 4,50

24,08

28,90

 

Konteinerite rendi ja teiste lisateenuste hinnad ei muutu.

 

Täiendavate küsimuste korral palun võtke ühendust tel. 738 67 00 või e-posti aadressil: tartu@keskkonnateenused.ee

 

 

AS Eesti Keskkonnateenused

 

 

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus

www.kejhk.ee

Hinnakiri alates 1. maist 2016

 

 

AS Eesti Keskkonnateenused klienditeeninduse telefoninumber üle Eesti on 7386700
E-mail: info@keskkonnateenused.ee
Koduleht: http://www.keskkonnateenused.ee/

 

 

Korraldatud jäätmeveost vabastuse taotluse (ka ühismahuti avalduse) vormid on kättesaadavad kohalikus omavalitsuses või nende kodulehel. Taotluse võib saata skaneeritult või digiallkirjastatult emailile või allkirjastatult posti teel.

 

Palume teil taotluse esitamist mitte jätta viimasele hetkele!    

 

Avaldus korraldatud jäätmeveost vabastuse saamiseks

Kokkulepe ühise jäätmemahuti kasutamiseks

 

KESKKONNAJAAMAD

 

Roosna-Allikul

Avatud: N 12.00-14.00, L 10.00-14.00

 

Viisus

Avatud:E,K,R 8.00-16.00

Jäätmete üleandmiseks peab eelnevalt helistama keskkonnajaama töötajale tel 5553 6834

 

Ohtlike jäätmete, suuregabariidiliste jäätmete (mööbliesemed (toolid, lauad, kapid, diivanid, riiulid, voodid jne), vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid ja wc-potid), patareide,  elektroonikajäätmete ja vanarehvide vastuvõtt.

 
Jaama kogutud kasutuskõlblikud mööbliesemed anname elanikele ka korduskasutusse. Kõikidel keskkonnajaama külastajatel on kohustuslik ennast registreerida, ka nendel, kes endale jaamast mööblit tahavad soetada.

 

              

Kuidas sorteerida prügi?

Paberi ja papi konteinerisse sobivad(sinine konteiner):

• Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid • Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid • Ümbrikud, raamatud • Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid.

Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna:

• Määrdunud või vettinud paberit ja pappi • Kasutatud majapidamispaberit • Kasutatud pabernõusid • Kartongist joogipakendeid, kilet • Foolium- ja kopeerpaberit.

 Pakendikonteinerisse sobivad(kollane konteiner):

• Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, šampoonipudelid), plastnõud ka karbid, kilekotid ja pakkekile, muud tühjad plastpakendid • Klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud tühjad klaaspakendid • Metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid, muud metallpakendid • Joogikartong:  kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid.

Pakendikonteinerisse ei tohi panna:

• Pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne.

Biolagunevate jäätmete konteinerisse sobivad (pruun konteiner):

• Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed • Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid                  • Toataimed ja lõikelilled.

Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:

• Toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid                  • Vedelikke • Suuri konte • Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid.

Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia:

• Jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjalid • Värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed            • Elavhõbedalambid • Aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ning muud meditsiinilised jäätmed • Kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed • Elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavaid jäätmed • Patareid ja akud.

 

Vanapaberi ja pakendikonteinerite asukohad Roosna-Alliku vallas

 

Vanapaberi ja pakendikonteinerite asukohad Roosna-Alliku vallas

 

Asula

Kogumisvahendi aadress

Pakendijäätmete liik

Roosna-Alliku

Roosna-Alliku Kaaruka tee otsas (A & O vastas)

paber papp

Roosna-Alliku

Roosna-Alliku Kaaruka tee otsas (A & O vastas)

segapakend 2 konteinerit

 

Roosna-Alliku

R-Alliku Nooruse tn 10a (katlamaja-töökoda)

paber papp

 

Roosna-Alliku

R-Alliku Nooruse tn 10a (katlamaja-töökoda)

segapakend

Roosna-Alliku

Ristiku tn 2

segapakend uus

 

Viisu küla

Viisu küla Õnne tänava parkla

paberpakend

Viisu küla

Viisu küla Õnne tänava parkla

segapakend

Esna küla

Esna küla Vanaaia (8-korteriga elamu)

segapakendid

Valasti küla

Valasti küla Viigipuu (8-korteriga elamu)

segapakendid

Vedruka küla

Vedruka küla Kurvi (8-korteriga elamu)

segapakendid

 

 

Jäätmete loodusesse viimine on karistatav

 

Kevad on suurpuhastute tegemise aeg. Koristustöid ei tohi aga teha mitte mingil juhul looduse prügistamise arvel. Me ei saa viia oma üleliigse prahi metsa alla või kasutuseta seisvale kinnistule.

Avastasin märtsi lõpus Viisu külas Sirtsu tee 8 endise sauna taha metsa alla paigutatud prügikoti. Lisan ka pildid ja kui keegi oma prügi ära tunneb, siis palun viige see õigesse kohta oma konteinerisse või otse prügilasse. Paigutasime prügi seniks varju alla ja kätte saab selle Mihkel Ronga käest. Loodan, et meie koduleht ei pea hakkame igakuiselt näitama pilte kellegi prügist, kes ei hooli loodusest ja teistest valla inimestest. 

Kui tekkib korraga rohkem jäätmeid, tuleb need viia otse prügilasse või leppida kokku vedajaga tihedam vedu. Vedaja on kohustatud koristama konteineri tühjendamise ajal nende vahetusse lähedusse paigutatud konteinerisse mittemahtunud pakendatud segaolmejäätmetest (välja arvatud suuremõõtmelistest jäätmetest, mille kogumine on sätestatud eeskirja § 9 lõikes 3). Vedaja on kohustatud kokkuleppel jäätmevaldajaga reguleerima tühjendussagedust või konteinerite arvu ja suurusi, et vältida konteinerite ümbruse reostamist.

Meil on vallas kinnistuomanikke, kes ei täida jäätmeseadust ega anna ära jäätmeid ettenähtud sagedusega, ka nende üle tuleb hakata teostama järelvalvet ja ka karistada rikkumise korral.

Palun aga kõigepealt kõigi valla elanike abi, et avastada selliseid juhtumeid, kus praht on viidud metsa alla ja tähelepanelikkust, et selle viijaid saaks ka karistada.

 

Tiina Nurk

maa-ja keskkonnaspetsialist

3895445

Ahi pole prügikonteiner
Peeter Eek
 
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja
Kargel vaiksel talveõhtul võib nii mõnegi asula tänaval tunda kirbet lõhna – ei küttepuu, isegi mitte kateldes põletatav kivisüsi, rääkimata maagaasist, sellist lõhna ei põhjusta. See on eriline jäätmepõletuse lõhn. Veel 2007. aastal toodi elanike keskkonnakäitumise küsitluse alusel esile, et keskmiselt 10 protsenti leibkondadest põletas prügi, maapiirkondades aga suisa 30 protsenti. Uuringud ei ole küll andnud piisavat selgust, mida täpselt ja millistes kogustes kodus põletatakse, kuid võib oletada, et alates paberist ja kilekottidest kuni üldse kõigeni, mis põleb. Hiljem pole sama täpsusega uuringuid tehtud, kuid eeldatavalt on kodune prügi põletamine vähenenud. See aga ei tähenda, et teema poleks ka praegu oluline. 
Arukas sordib, arutu põletab
Hästi teavitatud meediatarbijad on muidugi lugenud või kuulnud, et Tallinna lähedal Irus on suur jäätmepõletustehas, kus ilmatu hulk (üle 200 000 tonni aastas) segaolmejäätmed ja muudki põletakse ning sellest elektrit ja sooja toodetakse. Miks siis tavainimene ei võiks kodus, prügi „tekkekohale lähemal" jäätmeid põletada? See on siiski rumal mõte, lisaks muidugi ka seaduserikkumine. 
Jäätmepõletustehases toimub jäätmete põletamine rangete keskkonnanõuete alusel, lisaks puhastatakse suitsugaasid kõrgtehnoloogiliselt ja seiratakse heitgaaside kvaliteeti. Nende nõuete täitmisel on põletamine ohutu. Oma kodus keegi selliseid tehnilisi tingimusi täita ei suuda ehk ka väikese koguse prügi ahju viskamisega võib tekitada suurt kurja. Nii öelda „tavaliste plastide" (plastitüübid PE, PP, PS) põletamisel ei saa tõesti tekkida raskemetalli- või halogeenühendid, sest neid elemente neis plastides ei ole. Siiski tekib nende mittetäielikul põlemisel saasteaineid, mis on kantserogeensed ehk vähki tekitavad. Tervisekaitsjate tubli töö tulemusel on ka laiemalt adutud, et tubakasuits ei ole ohtlik mitte pelgalt suitsetajale endale, vaid lähedal olijatele, sest ka tubakasuitsus on kantserogeenseid aineid. Viimane aeg on mõista, et koduse jäätmepõletuse toss võib olla on veel palju kordi ohtlikum. 
Kõige ohtlikum mürgistus võib tekkida aga siis, kui ahju või kaminasse satub plastitüüp PVC (polüvinüülkloriid), mille nimi annab aimu kloorisisaldusest. Sellise plasti põlemisel võib üsna väikesest kogusest tekkida ka dioksiine, mis üheti üheks ohtlikumate keemiliste ainete rühmaks on liigitatud. PVC-d ei ole enam laiemalt kasutusel pakendites, küll aga jalanõudes, vihmakeepides, töökinnastes, ehitusmaterjalides, nagu kaablikatetes, põranda ääreliistudes, ka plastakendes ja ustes. Väike peotäis PVC-d ahjus võib tekitada mürgiseid gaase enamgi, kui terved suured tehased aasta jooksul. Mürgine suits hajub ümbruskonnas ka aeda ja põllule, tulles sealt inimese toiduna tagasi. Kaugemale hajuv saast sajab vihmana alla, jõudes ka merre. Tervisekaitsjad on ka hoiatanud vanema ja rasvasema Läänemere kala sagedase söömise eest – üheks probleemiks just dioksiinid. Kõik on kõigega seotud – nii mugav viis tundub sodist vabaneda seda kaminasse kühveldades, aga saast on nii lähedal kui kaugel, lõpuks tagasi taldrikul.
Korsten „kasvab kinni" 
Kodusel jäätmepõletusel on halbu mõjusid veel, seda saavad täpsemalt selgitada igale küttekolde omanikule päästeametnikud ja korstnapühkijad. Kuna plast ja ka muud jäätmed ei põle tavalise küttekolde tingimustes hästi, siis koguneb igasugust saasta ka suitsukäiku – lõõri ja korstnasse. Usin prügipõletaja võib nii suitsukäigu välimuselt kivistunud „plastik-nõega" ka ummistada, nii et isegi korstnapühkijad ei saa enam aidata. Ummistuse kõige kallim lahendus on uue korstna ehitus. Sellisel juhul on näiline väike kokkuhoid jäätmekäitluskuludelt pöördunud kordi suuremaks kahjuks. Muidugi tekib ummistunud korstnaga ka kõrgendatud tuleoht, kui tuld peaks võtma korstna sisemus. 
Vabane prügist – lahendused on olemas
Jäätmete osas on tegevusjuhis lihtne. Igal majapidamisel peaks olema oma segaolmejäätmete konteiner (kohalike olusid arvestades võib see olla ka ühiskonteiner naabritega või nn jäätmemaja), lisaks muidugi liigitikogumise konteinerid, mis kohaliku omavalitsuse reeglite järgi kinnistul olema peavad (sagedamini vanapaberi- ja biojäätmete konteinerid). Pakendijäätmed saab viia avalikesse pakendikonteineritesse, üsna palju liike igas majapidamises tekkivaid jäätmeid aga jäätmejaama. Uuri kohalikust omavalitsusest, millised jäätmete liigiti kogumise võimalused ja nõuded on sinu kodukohas, kus asub ja mida võetakse vastu jäätmejaamas, lisateavet annab ka veebileht kuhuviia.ee. Ahi, kamin ja puuküttel pliit ei ole jäätmekonteineri asendajad. 
_________________________
Meie kõigi võimuses on anda omapoolne panus keskkonna heaks, kogudes, sortides ja viies oma majapidamises tekkinud jäätmed selleks ettenähtud kohta.
Loe Bioneerist lisainfot sortimise kohta ning tutvu jäätmerattaga.
Infot ohutu kütmise ja jäätmete sortimise kohta leiad ahi.envir.ee. 
Uuri, kuidas on jäätmemajandus korraldatud Sinu kodukohas.
 
 
KASULIKKE LINKE:
 
 

 

Tarbi toitu targalt

Toimetaja: REET KASK