Tutvustus ja asukoht

15.02.16

Roosna-Alliku vald loodi 7.05.1992

 

VAPP JA LIPP

 

Roosna-Alliku valla vapi sinisel kilbil on hõbedane sinise ringikujulise südamikuga roosiõis, hõbedasel vapitüvel allikamärk

Valla sümbolid
Roosna-Alliku valla sümbolid on lipp ja vapp.
Roosna-Alliku valla ristkülikukujuline lipp koosneb kahest horisontaallaiust:
1) ülemine on sinine, 3,5 ühikut lai; selle keskel on valge , sinise ringikujulise südamikuga roosiõis läbimõõduga 2 ühikut;
2) alumine on valge 2,5 ühiku laiune kolme sinise lainelise 0,5 ühiku laiuse põiktriibuga, kusjuures lipu alläär on sinine.
Lipu normaalmõõtmed on 1000x1500mm, laiuse ja pikkuse suhe on 6 : 9 (2:3).

 

 

 

 

 

ASEND JA PIIRID

 

Roosna-Alliku vald asub Järva maakonna keskosas. Põhjas piirneb vald Albu vallaga, läänes ja lõunas omab ühist piiri Paide vallaga ning idas piirneb vald Järva-Jaani ja Kareda vallaga.

 

Vabariigi kui terviku suhtes on valla asend soodne, sest valda läbib vabariikliku tähtsusega Pärnu - Rakvere maantee. Tugimaanteena läbivad valda Roosna - Alliku - Tamsalu ja Anna – Kirissaare - Öötla - Ämbra maanteed. 12 km kaugusele jääb vabariiklik magistraal Tallinn - Tartu maantee. 35 km kaugusele jääb raudteede sõlmjaam Tapa linnas. Tamsalu raudteejaamani on 26 km. 10 km kaugusele jääb Piibe maantee.

 

Paide linn jääb vallakeskusest ca 18 km kaugusele, kuhu jõudmiseks kulub 15-20 minutit autosõitu. Oma territooriumilt on vald üsna kompaktne. Ulatus põhjast lõunasse on 17 km ja idast läände 10 km.

Kaugus Tallinnast: 105 km

Kaugus Tartust:     125 km

 

ROOSNA-ALLIKU VALLA VAATAMISVÄÄRSUSED

 

Esna allikjärv: üle merepinna asuv 0,5 ha pindalaga rohke taimestikuga külmaveeline allikatoiteline paisjärv, mida toidab suur rühm lange- ja tõusuallikaid. Allikafrondi pikkus on üle 200 meetri, allikad on väga kõikuva vooluhulgaga. Veelindude talvitamiskoht. Pinnakate ümbruses on õhuke ning esineb rändrahne. Allikad koos järvekese, pargi ja jõega on maaliline paikkond. Esna jõe lähe.

 

Esna Kabelimägi: (Müllersfeld). Esna ja Kodasema mõisa vahelises metsas säilinud Grünewaldi perekonna, 1832–42 kunstnik Friedrich Ludwig von Maydelli kavandi järgi ehitatud pseudogooti stiilis kabel. Kabel oma puhtast kivist tahutud fassaadiarhitektuuriga mõjub imposantselt. Suur roosaken, perspektiivportaal ja nišid kontraforssidel ning roidvõlvid ja dekoratiivsed päiskivid sisearhitektuuris pärinevad gooti stiili vormide maailmast kujul, nagu seda leiame eesti keskaja arhitektuuris. Portaali kohal on Grünewaldide raidkivist perekonnavapp. Laastatud kabelit ja kalmistut on Grünewaldide järeltulijad võimaluse piires korrastanud.

 

Esna mõis: Roosna-Alliku–Köisi maantee ääres asuv tagasihoidlik klassitsistlik ansambel, kus pearõhk on asetatud majandushoonetele. Nime sai 17. sajandi omanike von Essenite järgi. Põhiosas 1821 rajatud härrastemaja asetseb väikesel kõrgendikul. Suhteliselt lihtne ühekorruseline poolkelpkatusega puumaja, seinad vooderdatud laiade rõhtlaudadega, nurgad viimistletud kvaaderplaadikestega. Stiilset peaust laiade pilastrite vahel, samuti otsaust kaunistavad rosettmotiivid. Kivist tiibhoone ning veranda pea- ja aiafassaadil rajati 1880. Keldrilaed on tellisvõlvidega. Põhikorrusel on loetav anfilaadne ruumide asetus. Säilinud interjöörist on eriti väärtuslikud stiilsed, mustad valgete liistudega barokkahjud ja malmvalu kaminavõre. Mitmes ruumis on säilinud äärmiselt kunstiväärtuslikud ning rariteetsed tala- ja plafoonmaalingud. Kõrvalhoonetest on esinduslikumad kaaristuga puust ait, kivist valitsejamaja, piiritusekelder, kasvuhoone ja pesuköök esiväljaku lääneserval. Majandushoovis nende taga on traditsioonipärane nelinurkse sisehooviga lautadekompleks koos meierei ja töölistemajaga, jääkelder, sigala, kaalukoda ja maakivist, dolomiidiga kaunistatud viinavabrik (ümber ehitatud 1897). Väljaku vastasservale rajati 19. sajandi II poolel omaette tallidekompleks mõisa majanduselus olulist osa etendanud hobusekasvatuse jaoks. Enamik kõrvalhooneid on ümber ehitatud või varemeis, kuid on säilinud omalaadsed lambapesemise basseinid. Peahoonet ümbritseb 6,5 ha mõisapark, kus on palju ilusaid põlispuid. Pargi peapuuliigiks on tamm. Pargile lisab ilu teda piirav maaliline allikajärv. Mõisakompleks on eravalduses. Mõisasüdamikust 1 km loode poole asub 1831 rajatud, "Müllersfeldiks" kutsutud kodukalmistu.

 

 

Kaaruka küla: pikk ridaküla Roosna-Alliku–Peetri maantee ääres. Mainitakse esmakordselt 1564. aastal. Kuulus Roosna-Alliku mõisa alla ning siin asus ka Roosna- Alliku valla keskus, kus elati parun Otto Friedrich von Stackelbergi poolt 1791. aastal välja antud "Halliko valla Kohto ja Seädusse Ramatu" järgi, mis sisaldas talurahvale suhteliselt kaugeleulatuvaid soodustusi. Vallavalitsuse algseks asukohaks oli nüüdseks hävinud koolimaja Vahipärtlil. Valla- ja koolimaja asukohta Roosna-Alliku Peetri tee ääres tähistab 20. juunil 1998. aastal avatud mälestuskivi. Küla territooriumil asuvad ka Kaaruka Sadulakivi, II a.t. I poole asulakoht ning kultusekivi.

 

Kaaruka sadulakivi: küla Tuigani talust 0,5 km ida poole põllul asuv helehall, kohati roosakashall sadulakujuline graniitrahn, mille pikkus on 4,2 m, laius 3,2 m, kõrgus 1,9 m ja ümbermõõt 13,5 m. Kivim on keskmiseteraline. Rahnu laelt on lahti tulnud ja maapinnale vajunud suur tükk, murenemispinnad krobelised. Rahnu pikitelg on orienteeritud põhja-lõuna suunas. Pealispind kaetud samblikega. Ümbruses kasvab põõsaid. Rahnust kümnekonna meetri kaugusel asub karstilehter.

 

Kabeli suurkivi: Kirissaare küla Kabeli talu põllul asuv hall peeneteraline gneissrahn, mille pikkus on 4,8 m, laius 3 m, kõrgus 2,4 m ja ümbermõõt 15,5 m. Selles esineb lõhesid, kvartsisooni ja 2–3 cm läbimõõduga lillavärvilisi granaadipesi. Ristlõikes on rahn viilkatusekujuline, kusjuures pikitelg kulgeb põhjast lõunasse. Rahnu tipus on V-kujuline lohk, mille sisepind on konarlik. Lohk on tõenäoliselt välgu tekitatud. Rahnu pind on kaetud samblike ja sammaldega. Rahn asub suures toomingapõõsas keset viljapõldu. Rahnu ümber on kuhjatud põllult koristatud kive.

 

Kangru suurkivi ja kivikülvasuvad Koordi küla Kangru talu maadel. Suurkivi on hall keskmiseteraline madal ja lai graniitrahn, mille kõrgus on 1,1 m, pikkus 5,2 m, laius 3,8 m ja ümbermõõt 15,2 m. Rahnus esineb pegmatiitsooni (neist ühe soone paksus 40 cm ja põhjaosas lõhe, mis läbi kivi ei ulatu). Pealispinnal esineb korrosiooniauke, põhjaküljel 3 cm sügavune korrosioonivagu. Rahnu põhjakülg on astmeline ja kaetud samblaga, mujal esineb palju samblikke. Kevaditi on Suurkivi ümber kuni 40 cm sügavuselt vett (selle piirini samblikke ei kasva). Kangru Suurkivist 100 m läänes asub kultusekivi, ümbruskonnas on teisigi kultusekive. Ümbruses esineb palju graniitrahne, mis on küll kaunis väikesed, kuid kohati on neid väga tihedalt. Nende kõrgus on enamasti 0,5–1 m ja läbimõõt 2–2,5 m. Kivikülv asub umbes saja meetri pikkusel ja 70 m laiusel alal.

 

Kiigumõisa allikad: Rakvere–Paide maantee Mäe autobussipeatusest 2,5 km läänes Jägala jõe silla juures asuv Kiigumõisa allikate maa. Allikaid on jõe mõlemal kaldal hulganisti. Suuremad neist asetsevad neljas grupis: Uuemardi – keset heinamaad asuv kolmest 3–7 meetrise läbimõõduga kuni kahe meetri sügavusest lehtrist koosnev suurte tõusuallikate rühm. Kõigis imepuhas, kuid väga külm vesi;

 

Kuhjamäe – Kiigumõisa suurim allikas. Selles 60 korda 20 meetri suuruse allika põhjas valendab neli vett üleskeevat lehtrit; samas lähedal on veel kolmaski suur – kahest süsimusta turbapõhjaga allikajärvikust koosnev Mustaaugu allikas ja Miku – kuni 20-meetrise läbimõõduga sinetava veega allikas. Praeguseks on kunagisest veerikkusest säilinud kolmandik või vähem ning Jägala ülemjooksul töötanud kolm (Pudru, Kiigumõisa ja Veskipere) vesiveskit töö lõpetanud. Säilinustki piisab, et looduse loomingust täit elamust saada.

 

Kiigumõisa kivi. Mäe autobussipeatusest 3 km läänes Kiigumõisa voore läänenõlval metsaservas asuv jämedateraline graniitrahn, mille kõrgus on 4,65 m ja ümbermõõt 22,8 m. Küljed on järsud, osalt peaaegu vertikaalsed, lagi kallak ida poole. Kohati tugevasti sammaldunud, sammaldumata kohtades esineb rohkesti samblikke. Rahnu ümbruses kasvab hõre segamets.

 

Kodasema mõisasRoosna-Alliku Köisi maantee ääres väärivad tähelepanu kohalikust dolomiidist kuivati ja meierei-elumaja kui müürimeeste meistritööd. Kodasema mõisa pargis asuvas hoones tegutseb katoliku kiriku koolituskeskus.

 

Koordi mõis. Pärnu–Rakvere maantee ääres Roosna-Alliku vallas Kirissaare külas. Säilinud on paekivist krohvitud peahoone ja paest kõrvalhooneid ning mõisast 400 m lääne pool endise paemurru lähistel heas seisukorras lubjaahi. Hoonetekompleksi ümbritsev 5,7 ha park piirneb põhjast tiigiga. Park on keskmise liigirikkusega, peamiseks puuliigiks tamm. Mõisahoones, kus on säilinud algseid ahje ning uksi, töötas Purdi Metskond

 

Lelukivi.Koordi külas lageda põllu peal asuv hall keskmiseteraline graniitrahn, mille pikkus on 7,5 m, laius 5 m, kõrgus 3,4 m ja ümbermõõt 9,2 m. Rahnu pind on lõheline, konarlik, kühmuline ja vähe porsunud. Lael esineb kaks lohku – arvatavasti välgulöögi jäljed. Põhjapoolse, suurema lohu sügavus on 3–4 cm ja läbimõõt 30 cm. Lohkudesse kogunenud vesi saab ära voolata mööda looduslikku renni, mis on tekkinud piki lõhet. Rahnu põhjakülg on kallak umbes ühe meetri kõrguseni maapinnast. Teised küljed on püstised. Põhjaküljel kasvab samblaid, lael kukeharja ja kõrrelisi, mujal aga palju samblikke.

 

Purdi järv.Paidest 13 km põhja-kirde pool, Kirissaare küla idaserval asuv kinnikasvav soojärv. Sissevool Koordi mõisa tiikidest, väljavool Pärnu jõkke.

 

Roosna-Alliku alevikasub Pärnu–Rakvere maantee ääres Järva-Jaani ja Ämbra tee lahkmel. Huviväärsusteks on Roosna-Alliku mõisahoone teda ümbritseva pargiga, kabel ja allikajärved. Ala on huvitav ka selle poolest, et siin on silmanähtavalt eristatav Kõrg- ja Madal-Eesti piir. Siit saab alguse Pärnu jõgi.

 

Roosna-Alliku allikjärv.  Alevikust lääne pool 76 m üle merepinna asuv ca 2,5 ha täiskasvav allikaterohke veekogu. Väljavool Pärnu jõkke.

 

Roosna-Alliku kabel. Hallist paekivist võlvitud laega paekiviehitis mõisa vastas üle tee raba ääres. Kasutatakse kohalike elanike poolt kaminaruumi ja suitsuahjuna.

 

Roosna-Alliku mõis.Üks esinduslikumaid mõisahooneid Eestis, mis rajati 17. sajandi algul ja kuulus pikemat aega von Rosenitele, kelle järgi paikkond ka nime sai. Varaklassitsistlik peahoone ehitati 1780–1786, selle autoriks on Toompea lossi autor, arhitekt Johann Schultz. Esifassaadil on vähe eenduvad kesk- ja külgrisaliidid; ümarate nurkadega keskrisaliidi ees on graniitsammastel rõdu. Tagafassaadil kaugele eenduvad külgrisaliidid. Seintel varaklassitsistlikud pilastrid, liseenid, krohvraamistused, ovaalsed ehisväljad. Esimesel korrusel lai rusteering. Baroksete vormidega välisuks on meisterlik tisleritöö. Soklikorrus on 18. sajandile iseloomulikult võlvitud. Teisel korrusel on esindusruumid, neist saal ja salong erakordselt kõrgetasemelise kujundusega. Saali roosast kunstmarmorist seinu kaunistavad valgest stukist trofeedekimbud, supraportidel ja peegliraamidel taimornamendis portreemedaljonid, ümarniššide kohal bukraanionornament. Lage kaunistavad girlandid, lillepärjad, roosiõitesse põimitud muusikariistade rippkimbud. Salongis on sinisest kunstmarmorist seinatahveldised, millel draperii ja roosivanikuga ehitud ümaras raamistuses putofiguurid. Mõlemas ruumis on valged rikkaliku dekooriga portselanahjud. Üldplaani kujunemist on mõjutanud mõisat läbivad maanteed. Ansambli tuumik on orienteeritud sümmeetriale. Peahoone taga on 5,3 ha 19. sajandil rajatud keskmise liigirikkusega kivimüüriga piiratud park, kus peamiseks puuliigiks pärn. Kuigi tegemist on vabakujundusliku mõisapargiga, kohtab siin hulgaliselt regulaarseid elemente. Hästi on see täheldatav pargi esiosas, kus avar esiväljak ja lai peatee eriti rõhutavad lossi esinduslikkust ja peaosa paraadlikkust. Ranged jooned on säilinud ka peahoone taga, kuid juba sujuvamate joontega üleminekuks pargi maastikulisele osale. Suur osa kõrvalhooneist on hävinud, allesjäänud on ümber ehitatud ja sulavad nüüdisaegsesse hoonestusse. Siinne mõisnik Otto Friedrich von Stackelberg andis 1791 välja ühe vähestest meie ala eraõiguse kogudest "Halliko valla Kohto ja Seädusse Ramat", mis andis talurahvale suhteliselt kaugeleulatuvaid soodustusi võrreldes isegi hilisemate üldiste talurahvaseadustega. Mõisahoones töötab kool, millele 1970. a. tehti juurdeehitus.

 

Roosna-Alliku veskijärv. Alevikust lõuna pool, 76 m üle merepinna asuv ca 2,2 ha allikarikas paisjärv. Siit Rakvere–Pärnu maantee äärsest Tiit Eipre allikast saab alguse Eesti pikim, Pärnu jõgi. Veskijärvest saab oma veed ka läheduses asuv kalamajand. Tuntud kui veelindude talvitumispaik.

 

Valasti küla. Roosna-Alliku–Järva-Jaani maantee ääres mainitakse esmakordselt 1560. a. Valasti Prunni talust põlvnevad Eduard Bornhöhe isapoolsed esivanemad. Sellest suguvõsast on võrsunud ka näitlejad Olga Krull-Mikk ja Raivo Trass, pianist Peep Lassmann ning akadeemik Hans Trass. Kagavere külas asub endine Kuksema vallamaja ning mitmed 19. sajandist pärinevad taluhooned. Küla territooriumil asub kaks II a.t. asulakohta ning viis kultusekivi.

 

Viisu mõis. Madal ühekorruseline kivimaja keskmise liigirikkusega 3,2 ha pärna enamusega pargi rüpes Pärnu–Rakvere maantee lähistel 5 km Mäost. Viisu mõisas sündis rahvusvahelise kuulsusega Tartu Ülikooli geoloogiaprofessor, Krimmi ja Kaukasuse uurija Moritz von Engelhardt (1779–1842). 1824–32 oli Viisu mõisavalitsejaks ja ka suri siin Friedrich Reinhold Kreutzwaldi isa. Lauluisa veetis siin suvevaheaegu, pani kirja ümbruskonnas kuuldud rahvalaule ja Kalevipoja muistendeid.

 

Vodja küla. Viisu külas Vodja mõisast 650 m lõuna pool heinamaa servas kraavi kaldal asuv hall, kohati roosakas jäme- ja keskmiseteraline graniitrahn, mille pikkus on 5,3 m, laius 4,2 m, kõrgus 2,5 m ja ümbermõõt 16,5 m. Rahn madaldub libamisi ida suunas. Kivi mureneb tugevasti ja koorub pealt plaatidena. Kraavi kaevamisega kivi kõrvale on selle läänesein saanud ilmastikule avatuks. Selles seinas on näha üks suurem püstsuunaline ja mitu diagonaalselt läbi rahnu minevat lõhet. Rahnu idaosale on kuhjatud rohkesti mulda ja sellel kasvab vaarikaid ja heintaimi. Rahnu peal on samblaid ja samblikke. Rahnu lael on tuletegemise jälgi.

 

Vodja mõisasub Rakvere–Pärnu maantee lähistel Viisu külas. Pargipuude varju peituva kahekorruselise peahoone vanem varaklassitsistlikus stiilis osa valmis 18. sajandi lõpul ning uuem eklektilises stiilis nn. kavaleride maja 19. sajandi II poolel. Hoonet ilmestavad otsrisaliit kolmnurkfrontooniga, rustikkvaadritega nurgad ning kolm kaarakent katuses ja üks frontoonis. Mõisahoonete moderniseerimise ajal 18. sajandi lõpul ehitati juurde poolkinnine palkon, millelt laskub alla kivitrepp. Vodja mõisa rohkearvulistest kõrvalhoonetest pakub erihuvi eelkõige kuivati, viinavabrik ja selle läheduses paiknev töölistemaja-viinakelder. Hoone on ehitatud 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi algupoolele omastes massiivsetes vormides. Majal on kõrge soklikorrus, teda katab poolkelpkatus. Esifassaadis paikneva peaukseni tõuseb kõrge puittrepp, ukse ees on lahtine rõdu. Soklikorruse ruume vormivad rasked silindervõlvid on keskelt toetatud madalamate kaartega. Siin hoiti viina ja linnaseid, ülakorrust kasutati mõisatööliste korteritena. Hoone on maha jäetud ja tehniliselt halvas seisundis. Mõisa rohketest majandushoonetest on tänaseks enamik kasutuseta ja laguneb. Liigirikka 4,4 ha pargi peamised puuliigid on vaher ja saar. Pargis on kaks allikatoitelist veekogu, millest saab alguse Vodja oja. 1921. a. kevadel toodi siia 1919. a. Paides avatud põllutöökool, kus kuni 1940. a. valmistati ette õpetatud põllumehi ümbruskonnale. Selle õppeasutuse juhataja A. Tomberg-Toome andis 1920. a. välja esimese Eesti taimemääraja. Aastail 1940–1958 töötas siin põllumajanduse mehhaniseerimise kool nr. 10. Praegu kasutab peahoone ruume algkool. Pargi ääres asub üks Eesti suuremaid, Vodja lasketiir. Vodja mõisa juures toimus 6. jaanuaril 1919 üks Vabadussõja murdelahinguid, kus pealetungiv vaenlane 1. ratsapolgu ja Järvamaa Kaitsepataljoni osade poolt purustati ning sunniti taganema.

Vodja paemurd. Selle Raikküla dolomiidilademe 2,8 m kõrguse seina ülemine 0,6 m ja alumine 0,8 m osa on massiivsemad ning kasutatavad hea ehitus- ja viimistluskivina. Sellest on ehitatud väga esinduslikud Aruküla kabel, Vodja viinavabriku korsten jt.

 

Vodja pargiallikad asuvad kahe mõisapargis oleva paisutatud veehoidla ja sealt väljavoolava Pärnu jõkke suubuva ojakese põhjas. Külma vee tõttu suplemiseks vähekasutatavad. Veesilmad on pargi iluks ja veelindude talvitumispaigaks.

 

Vodja põlluallikad. Vodja–Peetri maanteest 800 meetrit lõunas põllu ja heinamaa ahelises soostunud metsas asuv grupp väikseid langeallikaid ning mõned õusuallikad, mille vesi voolab lähedalasuva kraavi kaudu Pärnu jõkke. Kohalike pilaste matkade üks sihtpunkte.

 

Vodja endise raudteejaama hoone. Kahekorruseline murtud kelpkatusega ehitis, mis on kaetud püstlaudisega. Esifassaadil on neljaastmeline trepp, mis viib framuugigakahepoolse tahveluksega peasissekäigu ette. Esimese korruse osas on nii esikui ka tagafassaadil neli peeneruudujaotusega akent, mis üksteisest puupilastritega eraldatud. Tagafassaadil on kuueastmeline trepp, mis viib framuugiga ühepoolse tahveluksega sissepääsu ette. Endise raudteejaama hoone teise korruse mõlemal fassaadil on viilkatuse ja kahe peeneruudujaotusega aknaga väljaehitis, mille viiluosas poolümar aken. Ehitise mõlemal otsafassaadil on kaks peeneruudujaotusega akent. Vodja raudteejaam on säilitanud oma esialgse välisilme. Vodja raudteejaama juurde viiv algne munakivisillutis ning jaamahoone koos abihoonega moodustavad ühtse terviku, mis hästi harmoneerub ümbritseva loodusega. Vodja raudteejaamas toimusid mängufilmi Valgus Koordis võtted, milles osales ka Georg Ots.

Toimetaja: REET KASK

Kontaktid

Statistika

Rahvaarv: 1093
Pindala: 132,1 km²
Suurim asula: Roosna-Alliku alevik (485)
Koole: 1